Alljärgnev on vastukaja Irja Lutsari arvamusloole Postimehes (11. oktoober 2023)
Esialgu emotsioonid, siis faktid. Tallinna mõlema keskhaigla töötajatele mõjub jätkuv diskussioon Tallinna Haigla tuleviku teemal üsna demotiveerivalt. Alles ju oli poliitiline voli, oli rahastus, olid sõlmitud projekteerimislepingud, peetud konkreetseid tulevikuplaane – meedikud tegelesid päevast päeva esialgu meditsiinitehnoloogia, hiljem eelprojekti koostamise ja kommenteerimisega.
Kuid ühel hetkel andis riik selgelt mõista, et uue haigla rajamine ei olegi riigile enam prioriteetne.
Ehk see, millega nägid vaeva mõlema haigla töötajad mitme aasta jooksul, muutus justkui mõttetuks ajaraiskamiseks. Ehitusprojekt, millega SA Tallinna Haigla Arendus ja keskhaiglad ka täna tegelevad, läheb pärast valmimist suure tõenäosusega teadmata ajaks sahtlisse. Ainult jumalale on teada, millal juhtub taas ime ja tekivad uuesti nii soodne poliitiline voli kui ka raha selle elluviimiseks.
Meedikutele, kes oma tööspetsiifikast lähtuvalt peavad ise iga päev langetama julgeid otsuseid, tekitab riigi muutlik meel vaid frustratsioone. Seda enam, et praktiliselt kõik Eesti poliitikud deklareerivad väsimatult, et Tallinn vajab uut haiglat, kuid kohe leiavad vastuargumente, miks seda mitte mingil juhul ei tohi lähitulevikus ehitada.
Niikaua kuni poliitikud vaidlevad, viskavad aga meedikud musta nalja, vaadates Tallinna Haigla eelprojekti animatsioone: «Oi, kui ilus! Kahju, et me seda selles elus ei näe.»
Nüüd aga faktid
Tallinna Haigla kohta liigub lugematul hulgal müüte ja legende. Neid on nii haigla taseme, osutatavate tervishoiuteenuste spektri, teeninduspiirkonna kui ka personali kohta. Kusjuures, iga legend muutub diskussiooni käigus sageli relvaks, et tekitada lugejas või kuulajas ebakindlust – äkki projekt ei olnudki korralikult läbi mõeldud? Katsume need müüdid ümber lükata.
«Tallinna Haigla planeeritakse piirkondliku haiglana»
See on müüt. Sotsiaalministri määruse «Haigla liikide nõuded» § 31 p 1 kohaselt peab piirkondlik haigla osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid kõikidel erialadel.
Kohe algusest peale ei olnud Tallinna Haiglasse planeeritud erialasid ega tervishoiuvaldkondi, mis ei ole juba praegu esindatud Lääne-Tallinna ja Ida-Tallinna keskhaiglates, näiteks kardio- ja neurokirurgia erialad. See omakorda tähendab, et Tallinna Haigla erakorralise meditsiini osakonda ei ole plaanis hospitaliseerida raske traumaga patsiente, seega ei räägi me regionaalsest traumakeskusest, mille rolli täidab ja jääb täitma Põhja-Eesti regionaalhaigla.
Niisiis, Tallinna Haigla puhul ei ole tegemist mitte piirkondliku, vaid siiski keskhaiglaga.
«Planeeritakse tervishoiuteenuste dubleerimist»
See on osaliselt müüt. Teatud kõrgtehnoloogilised teenused, näiteks menetlusangiograafia (st kontrastaine abil läbiviidav veresoonte röntgenuuring) ja onkoloogiline ravi on saadaval nii piirkondliku kui ka keskhaigla tasemel juba täna. Need teenused on muutunud Tallinna keskhaiglate teenuste spektri lahutamatuks osaks.
Olemas on väljakoolitatud kvalifitseeritud personal ning patsientide seisukohalt on väga tähtis kõrge kvaliteediga teenuse kättesaadavus. See on loomulik, et Tallinna Haiglas ei saa me loobuda teenustest, mida osutavad keskhaiglad juba praegu. Tervishoid maailmas areneb väga kiiresti ning need tervishoiuteenused, mis tundusid 20–30 aastat tagasi eksklusiivsed, on praeguseks muutunud igapäevaseks töörutiiniks. Haiglas osutatavate tervishoiuteenuste spektri range piiramine võib tuua kaasa stagneerumise ja meedikute demotivatsiooni.
«Tallinna Haigla teeninduspiirkond piirdub Tallinna linnaga»
Mõlemad Tallinna keskhaiglad osutavad iga päev eriarstiabi ja õendusabi tervishoiuteenuseid nii Tallinna, Harjumaa kui ka teiste Eesti regioonide elanikele. Näiteks Lääne-Tallinna keskhaigla koostöös Renalis Kliinikud OÜga pakub hemodialüüsiteenust Pärnumaal, ajuinfarkti rekanaliseerivat ja muu neuroloogia alast eriarstiabi Lääne-Virumaa patsientidele, sakraalmodulatsiooni ja polüskleroosi (Sclerosis multiplex) ravi haigetele kogu Eestis ning oleme ka piirkondliku tähendusega nakkuskeskus.
Nii Ida-Tallinna kui ka Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliinikutes sünnitavad naised nii Põhja-Eesti mandrilt kui ka Eesti saartelt. Seega teenindame juba täna patsiente, kes elavad Tallinnast kaugemal. Meie haiglate ambulatoorsete vastuvõtukabinettide ja erakorralise meditsiini osakondade uksed on avatud igale Eesti elanikule, olenemata sellest, millises regioonis ta elab.
Sama trend püsib kindlasti ka siis, kui tekib Tallinna Haigla, kusjuures määrav faktor on tervishoiuteenuse kvaliteet ja kättesaadavus ning tervislik konkurents suurte haiglate vahel, mis viib Eesti tervishoiusüsteemi edasi. Lisaks ärme unustame, et Tallinna linnale kuuluvas kahes keskhaiglas (ITK ja LTKH) ravitakse igal aastal kokku umbes veerand Eesti haigetest.
Võrdluseks: regionaalhaiglas ravitud haigete arv aastas moodustab 12–13 protsenti kogu Eesti ravimahust ning Tartu Ülikooli kliinikumis ca 15 protsenti kõigist Eesti haigetest.
«Tallinna Haigla rajamine toob kaasa tõsise personalikriisi»
Sotsiaalministeeriumi kinnitatud Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava kohaselt moodustatakse loodava haigla koosseis kahe keskhaigla liitmisel ehk kehtib valem x=1+1. Mõlemad haiglad on täna mehitatud pädeva tööjõuressursiga, täidavad efektiivselt tervisekassa lepingut ja tegelevad aktiivselt personalistrateegia kujundamisega.
Mõistagi võib modernne infrastruktuur pälvida tervishoiutöötajate suuremat tähelepanu, mistõttu võib kujuneda aktiivne konkurents personaliturul. Samas on ka see üks osa tervislikust konkurentsist, mis on suunatud Eesti tervishoiu arengule, sest tegemist ei ole puhtalt riigisisese konkurentsiga, vaid ka võitlusega tervishoiutöötajate eest Eesti ja Põhjamaade vahel.
Kokkuvõtteks
Tahaksin tuletada meie poliitikutele meelde, et veerand Eesti elanikest on seda väärt, et saada arstiabi tänapäevases inimsõbralikus keskkonnas. Peab lõpetama lõputud diskussioonid ja vastuargumentide otsimise ning panema paika prioriteedid. See, kes päriselt tahab aidata, aitab, mitte ei otsi põhjusi, miks ei saa midagi teha. Eesti inimese tervis peab ükskord saama prioriteediks riikliku arengustrateegia kujundamisel.
Valitsusel on tähtsam saata surmarelvi Ukrainasse mis on nagu tilk ookeani põhja aga oma rahvas las vaevleb haiguste käes- Meil on väga head arstid eriti kirurgid kes on väga ülekoormatud. Mitte kõik mrdiysiinitöötajad pole jooksnud välismaale et oma rahva asemel ravuda teisi aga suurema palga eest. Meie tublid haiglate arstid vajavad häid töötingimusi ja uus haigla on hädavajalik. Ortopeedud teevad 4 operatsiooni päevas inimestele kes on seda operatsiooni oodanud palju kuid ja siis veel luumurrud mida tuleb sanal päeval teha. Tublid arstid aga neid võiks rohkem olla ja avaramates tingimustes. Uus haigla on hädavajalik.
Arstud saavad töötasu töö eest aga valitseva erakonna palk on palju suurem ehkki nad ei tee midagi head meie rahvale.Enamus arvatavasti saab palka nupu vajutamise eest olles nõus ükskõik millise totra otsusega. Ega nad ei suudagi aru saada et on vaja tingimusi luuanendele kes tööd teevad meie rahva heaks. Vohab ükskõiksus ja hoolimatus.
Uus haigla teenindaks Lasnamäel suurenenud mahtu väljastpoolt- Kallavere on ju läbi, Kehras, Raasikul ja Ravilas, Kosel, pole midagi normaalset(varem olid), Loksa on suletud ja Rakvere tuleb hädapärasega toime. Millised elamurajoonid ja tööstuse osakaal on tekkinud sinna. Tallinna, Ravi tn. osa on ju igand.
Nii ei saa riik toimida – et kord paneme raha projekteerimisele ja siis viskame sahtlisse – sellest tulenebki EELARVE puudulikkus – EV on läinud vandiaegsele süsteemile. Venemaa süsteem oligi nii, et ehitusrahad lendasid üle suure maa – poolikud elamud, raudteed, teed, farmid- mis kunagi toodangut ei andnud (eksisteerisid paberil ja Eesti oli siis see toidujagaja jne.) . Nüüd toimetatakse meil samamoodi – pidevalt räägime Tuumajaamast ka aga väljaõpetamine pidi olema ju alustatud ammu ja mõni aasta tagasi ei selgunudki , kelle sahtlisse see riikidevaheline lepe kadus aga täna on meil PUUDUS.
Nii on ka Põlevkiviõli tehasega ja haiglaga … jne. Rahvusraamatukogule raha mitteleidmisega , pidevalt toodetakse töötajatele ja teistele kodanikele stressi .
Ikka poliitikutel peaks tulema mõistus pähe – et ei saa Tartus hakata ehitama riigi rahaga monstrume kui nt. Tallinnas on raamatukogu lõpetamata , samuti ei saa alustada mereäärde loodusmaja ehitust kui haigla projekt on pooleli !
Kuni pidalitõbistel ei tule mõistust pähe , ei aita ka hr. Popovi selgitused …
Tuletame meelde , mitu korda sooviti riigi poolt lasta Kiirabi põhja – üks kes aitas päästa oli hr. Külvar Mand ja hr. Arkadi Popov.
Tundub, et praegune valitsus soovib oma koalitsiooniga muuta rahastusmudelit ja tekitada olukord , kus kodanik -abi vajaja maksab kogu haigla-ravi- veo eest- praegu on ju osalustasu tegelikult olemas : Visiit+voodipäev(ka haiglas)+teatud protseduurid või teatud arvu ületades(taastusravis). Lisaks, tekitatakse vastuvõtul järjekord – saamata aru, et iga kaotatud päev naasta inimesel tööle , on kahjulik riigile või sellest tekkiv pidev põdemine on vaid farmaatsiale kasulik , kus tabletiärimees L. ehitab hoopis kasumist Päikeseparki 60 ha Virumaa rabas….
Arkadi Popov on väga tark, töökas ja hooliv arst. Ta on väga palju head teinud inimestele.