Vabariigi Valitsus suhtub strateegias “Eesti 2035” välja toodud soovitustesse ükskõikselt, mistõttu kannatavad nii meie ettevõtete kui ka perede kindlustunne ning pikemas perspektiivis annab tagasilöögi kogu majandusele, ütleb Eesti Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart, kommenteerides peaminister Kaja Kallase ettekannet riigi pikaajalise arengustrateegia elluviimisest.
Kõlvarti sõnul on strateegias selgesõnaliselt välja toodud, et riik saab kaasa aidata, jagades ettevõtetega pikaajaliste investeeringute riske ja planeerides riigipoolseid investeeringuid eriti siis, kui ettevõtete investeerimisaktiivsus on saanud tagasilööke. “Suurem osa riigi maksutuludest tuleb läbi ettevõtluse, kuid keerulisel ajal vajavad tööandjad tuge. Olukorras, kus me ei saa mõjutada kõiki kriisiväliseid tegureid, tuleb panustada sellesse, et nii Eesti majandus kui ka inimesed elaksid kriisi võimalikult valutult üle. Ent majandusvaldkonnas puudub riigil pikem plaan ja koalitsioon ei ole selleks astunud samme, et pakkuda ettevõtjatele pikaajalist kindlustunnet. Selle tagajärjeks on pankrottide arvu ja tööpuuduse kasv,” lausub ta.
Kõlvart toob välja, et praeguses olukorras tuleb tõsiselt suhtuda strateegias antud soovitusse, mille kohaselt tuleb majandusjulgeoleku tagamiseks ennetada riigi sattumist tehnoloogilisse, majanduslikku või rahalisse sõltuvusse mõnest ebasõbralikust riigist. “Keskerakonna valitsus otsustas 2019. aastal Ida-Virumaale rajada õlitehase, mida rahandusminister Mart Võrklaev on nimetanud karmiks ja vastutustundetuks otsuseks. Leian, et Eestile on energiajulgeolek võtmetähtsusega küsimus ja tehase lõpuni ehitamise vajalikust ei tohiks kahtluse alla seada. Kliimaminister Kristen Michal venitab tehasele kompleksloa väljastamisega, ehkki veel kaheksa aasta eest majandusministrina Kohtla-Järvel Viru Keemia Grupi kolmanda tehase avamistseremoonial pidas ta uue põlevkivitehase rajamist õigeks sammuks. Energiapoliitikas tuleb lähtuda pikast plaanist ja tagada selle järjepidevus,” märgib Kõlvart.
Eesti on silma paistnud paindliku ja vastutustundliku majanduskeskkonna poolest, kuid Kõlvarti hinnangul on praegune valitsus sellest põhimõttest taganenud. “Esikohale on tõusnud Exceli tabel ja jõukamatele maksukingituse tegemine. Kuus kvartalit järjest kestnud majanduslanguse tingimustes tuleb teha vastutsüklilisi investeeringuid ja tagada meie ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel. Strateegias “Eesti 2035″ märgitakse, et poliitika tegemisel tuleb arvestada sotsiaalmajanduslike mõjudega, kuid tänane koalitsioon on seda põhimõtet eiranud. Kärped ja maksutõusud üksnes süvendavad majanduslangust ning halvendavad meie inimeste toimetulekut, mis kokkuvõttes sidusa ühiskonna tagamise asemel suurendab majanduslikku ebavõrdsust,” nentis Kõlvart.