Maakondlike ja linnaliinide bussiteenust tuleb osutada nii tihe- kui hajaasustuses, mistõttu peab tulemuslikkust vaatama vastavaid erisusi arvestades. Riik ja omavalitsused peavad tagama eluks vajalike teenuste kättesaadavuse üle Eesti kõigi piirkonna elanikele.
Samuti ei peaks riik viirusega võitlemisel otsima kohti, kust kokku hoida. Oleme jätkanud maakondliku bussiliikluse korraldusel juba arvestatud kuludega. Kohati isegi suunasime lisabusse Ida-Virumaale, et võimaldada inimestel tühjemates bussides sõita.
See loob ka kindlustunnet bussifirmadele ning nende töötajatele ja peredele. Samu inimesi ja ettevõtteid on pärast kriisi ka vaja ning nende leiva ära võtmine tähendaks lihtsalt järgmise toetusmeetme loomist.
Bussiliiklus peab säilima, paljud inimesed muul moel liigelda ei saakski. Kas see on ebaloogiline, et riik soodustab pealinna välist elu läbi kasvavate dotatsioonide?
Hajaasustusega piirkondades ei saagi riik eeldada sama efektiivsust kui ületäituvusega Harjumaa liinidel. Tasakaalupunkti leidmine on keeruline, kuna hajaasustuse piirkondades on esmatähtis tagada minimaalsed liikumisvajadused.
Ühistransport seda ka teeb, tagades inimestele minimaalsed, kuid stabiilsed liikumisvõimalused, vaatamata busside madalamale täituvusele.
Ühtlasi ei olegi maapiirkondade elu toetamine odav. Sotsiaalteenused ei ole odavad, rohepööre ei ole odav ning veel vähem ei ole liikumisvõimaluste pakkumine odav. Tasuta ühistranspordi tulekuga on riik suurendanud ühistransporti minevat tuge ligi poole võrra.
Seda eelkõige uute bussiliinide loomise tõttu: 2017 aastal oli bussiliine 36,2 miljoni liinikilomeetri ulatuses, 2020. aastal juba 44,9 miljonit liinikilomeetrit. Oleme pea veerandi võrra uusi bussiliine juurde loonud samal ajal vähendades survet reisija rahakotile.
Enne ühistranspordi reformimist oli süsteem aastaid alarahastatud, mis tõi omakorda kaasa olukorra, kus sõitjate hulk aasta-aastalt vähenes ja sellele omakorda reageeriti liinide hõrendamisega. Tasuta ühistranspordi esimesel aastal suurendasime liinikilomeetrite arvu rohkem kui eelneval 14 aastal kokku.
See tõi kaasa pöörde, kus reisijad hakkasid rohkem bussiga sõitma ning saime piduri peale reisijate vähenemisele. Ning mis on kõige rõõmustavam, tasuta sõiduõigus on parandanud eelkõige eakate ja kooliõpilaste liikumisvõimalusi.
Ühistranspordi inimkesksust kinnitavad ka läbi viidud küsitlused, kus inimesed on enim rahul piletihinnaga, suurim rahulolu on Tartumaal, kus transport on tasuta.
Olemasolev liinivõrk on seni kujunenud peamiselt praeguste kasutajate vajadusi silmas pidades. Järgmiseks väljakutseks on muuta ühistransport atraktiivseks nende seas, kes seni pole bussi tulnud.
Küsimustike ja liikumisuuringutega on elanike liikumisvajadusi uurinud Viljandi, Kagu ja Ida-Viru ühistranspordikeskus ning mitmed omavalitsused. Näiteks on Tartu linnas uuringu tulemuste alusel ümber kujundatud kogu liinivõrk. Liinivõrgu arendamiseks tahame nendega jätkata ka tulevikus.
Siin on suur roll ühistranspordikeskustel, kellel on juba praegu kõik hoovad, et uuendada liine vastavalt inimeste vajadustele. Seda ka nõudetranspordi korraldamiseks.
Loodan, et ühistranspordikeskused on tulevikus initsiatiivikamad, et aidata kaasa ühistranspordi arengule.
Suures pildis toob järgmise kvaliteedihüppe riiklikus ühistranspordisüsteemis Tallinn-Harju ühtse ühistranspordisüsteemi uurimine, millele järgneb koheselt ka üleriigiline liikuvusuuring.
Otsime võimalusi loomaks süsteemi, kus inimene ei soeta enam bussiga sõitmise õigust, vaid õigust minna punktist A punkti B olenemata sõiduvahendist.
Ühtse süsteemiga teeme liikumise ühistranspordiga võimalikult mugavaks, et ei oleks tunda erinevate bussifirmade või omavalitsuste piire. Seda kogu riigis, lõpuks ka parvlaevaga reisimisel.
kena aga tegusid pole. Viimaste aluseks peaks aga olema mitte Tallinnast lähtumine, vaid alustada tuleb üksikelamistest maakolgastes. Mida kellelgi neist on vaja, mis päevadel, siis need kooskõlastada ja pnana liikuma 2…3 korda nädalas lähiliinid. Polegi vaja suuri väikebusse, piisab kunai 12-kohalistest, et kohalikud saaks lähilinnas oma ostud ära teha. Kui aega jääb 2 tundi, võib juht väikebussiga teha mingi vahetiiru kohaliku linna ümbrusesse, kus samuti on sõitjate arv tagatud. Mingeid taolisi uuringuid pole tehtud. Mitte kuskil maakohas pole inimesi küsitletud.
Taavi tunneb muret eeskätt Tallinna ja Harjumaa liikluse ühendamisel, ülejäänud 95% jääb tähelepanu alt välja.
Kui kuskil on suuremad ettevõtted, siis nemad peaks rentima 1 bussi, et oma töötajad kohale tuua ja koju tagasi viia, pole vaja neid suunata liinibussidesse, kus nad on üksi või 2kesi tühjas bussis. Sealt ka see väike täituvus.
Olen ise 1..2 korda kuus sõitnud ringiga väikelinna. Ring kestab 1 tunni, esimene kolmandik on tühi, siis tulevad üksikud lapsed peale, et keskasse jõuda. Buss läheb siis tühjaks, paar inimest tuleb peale, ka teel ja lõpuks on bussis kolmandik. Kokkuvõttes on täituvus 20% kandis. Loomulikult tuleb peale maksta. Järelikult oleks arukas need lapsed eraldi 10km ulatuses ringiga kooli tuua. Teise dinimesed saaks aga sihtkohta oma palju lühema liiniga. Kokkuhoid üle 50% kohe olemas. Ja kui palju on selliseid kohti üle Eesti. Sinna nee dliigsed kümned miljonid kaovadki.
Taavi Aasal on alati õigus sest ta teeb tööd ausalt ja hoolitsevalt. Ta ei raiska aega vihavaenu õhutamiseks ega valesüüdistuste väljamõtlemiseks nagu seda teevad mõned reformierakondlased et võimu saavutada ja võimul olla. Keskerakonda valivad tublid inimesed nende tubli töö ja hoolitsuse pärast.
Taavi Aas on tubli inimene ja teab kuidas asjad käivad. Vaadake kuidas ta suutis linna juhtimise juures olla kümneid aastaid nii et sajad tema alluvad jäid korruptsiooni süüdistusega vahele aga tema ei teadnud mitte midagi. See on võimas kuidas aus ja õiglane inimene Taavi Aas suutis selles olukorras jääda iseendaks ja tänaseni enam keegi ei usu et Taavi Aas oleks korruptsiooniga kuidagi seotud. Jõudu ja jaksu Taavi Aasale tema uutes väljakutsetes.
BUSSIJUHTIDELE PEAKS TEGEMA KOHUSTUSEKS PEATUSTES KA KESKMISED – KÕIK UKSED LAHTI TEHA, OLENEMATA KAS VÄLJUJAID ON VÕI MITTE. SEDA JUST BUSSI ÕHUTAMISEKS, ET SUUREM SATS PISIKUID VÄLJA LÄHEKS.
SEDA PEAKSID NAD KA VÄLJUJATE PÄRAST TEGEMA, SEST INIMESTEL TIHTI RASKED PAKID JA POLE MÕTET LÄBI TERVE BUSSI MARSSIDA JA SAASTUNUD ÕHKU HINGATA. OSA JUHTE AGA EI AVA KESKMIST UST KA PALVE PEALE MITTE JA ÜTLEVAD, ET EGA SEE LINNALIIN POLE. SEE ON MATSLIKKUS MUIDUGI AGA EPIDEEMIA AJAL KAHJUIK ERITI.
VÄIKEBUSSID PEAB AGA ÜLDSE SÕIDUST ÄRA VÕTMA, SEST INIMESED TIHEDALT KOOS JA ERITI MARSRUUTTAKSOD!
TIHTI POLE JUHTIDEL MASKIGI JA NÕUAB TERETAMIST KA VEEL. UUTE TÜVEDE NAKKUSVÕIME POLE ÜLDSE TEADA. SIIN EI PRUUGI AIDATA 15 min VIIBIMISEST SAASTUNUD ÕHUS, MASKIST EI AIDANUD ESIMESEGI KOROONA AJAL JA 2 m ON JA OLI NAERUASI JUBA SIIS.