Austatud president Alar Karis
Keskerakond on mures Eesti riigi majanduse jätkusuutlikkuse ja inimeste heaolu pärast. Olukorras, kus riik peaks soodustama ja toetama majanduse arengut, süvendab valitsus hoopis ebakompetentse maksupoliitikaga majanduslangust, ettevõtete konkurentsivõimet ja ühiskonna kõige haavatavamate sihtrühmade toimetulekut.
Käibemaksutõus, pensionide maksustamine, lasterikaste perede toetuste vähenemine, automaks ja suhkrumaks mõjutab kõige valusamalt esmajoones nõrgemaid ja vähekindlustatud inimesi. Seepärast tuleks riigil ka kõiki maksutõuse käsitleda omavahelises koosmõjus, mis nõuab põhjalikku analüüsi ja tervikpilti. Kaasates selleks eksperte ja ettevõtjaid. Üheks ohtlikuks tendentsiks on ka asjaolu, et erinevad seadusealgatused riivavad aina rohkem põhiseadusest tulenevaid aluspõhimõtteid või lähevad lausa põhiseadusega vastuollu. Põhiseaduse § 10 sätestab sotsiaalriigi põhimõtte, mis omakorda tähendab, et avalik võim hoolitseks ühiskonna abivajavate liikmete eest ega jätaks kedagi hätta.
Üks põhiteemasid, mis on ühiskonnas tekitanud palju poleemikat ja vastasseisu, on mootorsõidukimaksu eelnõu, mille menetlus on Riigikokku jõudnud. Keskerakonna Riigikogu fraktsioon tellis sellele õigusliku analüüsi, mis tõi välja mitmed vastuolud nii Euroopa Liidu (EL) õiguse kui ka põhiseaduse alusprintsiipidega. Antud analüüs on lisatud kirjale, kuid alljärgnevalt toon välja põhilised tähelepanekud.
Mootorsõidumaks ja põhiseadus
Mootorsõidukimaksu eelnõus ei ole ette nähtud erisusi puuetega inimestele, lasterikastele peredele ega vähekindlustatud isikutele. Seejuures nentisid isegi eelnõu autorid seletuskirjas: «Maksu sotsiaalne mõju avaldub rohkem vähekindlustatud leibkondade toimetulekule […] See on probleemiks eelkõige kõige vaesema osa elanikkonna jaoks, kes omavad sõidukeid ja vajavad neid transpordiks muude sobilike võimaluste puudumisel.»
Põhiseaduse § 28 sätestab, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi erilise hoole all. Kõnealune norm lähtub tõsiasjast, et lasterikkus ja puuded põhjustavad üksikisikutele inimväärikuse ning teiste põhiõiguste ja vabaduste realiseerimisel olulisi takistusi. Esiteks võivad need sotsiaalsed riskid sõltuvalt olukorrast põhjustada sellises mahus kulutusi, mida isikud ei pruugi vaesusesse langemata suuta kanda.3 Seda enam on oluline arvestada, kuidas võib automaks mõjutada antud rühmade sissetulekuid ning kas läbi selle tekib suurem risk langeda vaesusse.
Seetõttu on õiguskirjanduses käesolevat sätet tõlgendatud arusaamaga, et riik peab lasterikastele peredele ja puuetega inimestele pöörama oma tegevuses tähelepanu nii õiguse loomisel kui ka rakendamisel. Lisaks on leitud, et nii tuleb mõnel juhul seadusandjal seaduses sätestada erisoodustusi sisaldavaid norme, aga ka tagada toetuste ja teenuste olemasolu.
Teadaolevalt ei ole valitsus seniajani arutanud maksuerandi tegemist suurperedele. Ent just nemad vajavad autot, et iga päev lapsi lasteaeda ja kooli viia ning eriti valusalt lööb see maapiirkondades elavaid lasterikkaid peresid. Maal, eeskätt hajaasustusega piirkondades, on auto esmavajalik igapäevaseks eluks ja toimetulekuks. Auto maksustamine tähendab neile peredele esmatarbevajaduse maksustamist. Põhiseaduse mõttega ei ole kooskõlas lasterikaste ja vähekindlustatud perede autode maksustamine.
Ka puuetega inimesed saavad praeguse eelnõu järgi maksuvabastust üksnes nende sõidukite puhul, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimesele kasutamiseks. Samas reaalne elu näitab, et paljudel puuetega inimestel ei ole võimalik autot ümber ehitada ja kõigil ei ole ka sellist puuet, mis seda nõuaks. Ent on ilmselge, et puuetega inimestele on auto igapäevaeluks hädavajalik. Kahjuks praegune säte sunnib puuetega inimesi ebaproportsionaalseid kulutusi tegema, mis võivad nende toimetulekut halvendada ja suurendada vaesusse langemise riski. Isegi eelnõu seletuskirjas mööndakse, et maksul võib olla kõige suurem negatiivne mõju puuetega inimestele, kes vajavad sõidukeid igapäevaelu toiminguteks. Selle lahendusena pakutakse võimalust tõsta raske ja sügava puudega laste toetust ning sügava puudega tööealiste toetust. Tegelikult erivajadusega inimesed, eriti puudega lapsed, vajavad juba praegu täiendavat toetust riigilt. Ka ei ole mingit kindlust, kas või millises mahus üldse täiendavalt kaetakse automaks sotsiaaltoetustega – võimalikud analüüsid ja lahendused antud küsimuses puuduvad. Ka olukord, kus valitsus paneb ühelt poolt oma otsustega nõrgemad ühiskonnarühmad palju keerulisemasse seisu ning teiselt poolt hakkab neile otsima leevendusmeetmeid, ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Samuti tuleb mõista, et kõik olukorrad, kus riik ühe käega võtab ja teisega annab, loovad ebamõistlikult palju bürokraatiat ja halduskoormust. Seda on kritiseerinud ka õiguskantsler.
Seega olukorras, kus riik paneb automaksuga ühiskonna kõige haavatavamad grupid raskemasse seisu (tekib suurem vaesusse langemise risk), kuid seejuures teisi sotsiaalseid meetmeid ei rakenda või need ei rakendu tõhusalt, võib tegemist olla põhiõiguste riive intensiivsust oluliselt suurendava teguriga. Võttes arvesse kõiki eelpooltoodud asjaolusid võime olla olukorras, kus mootorsõidukimaksu eelnõu on vastuolus põhiseadusega.
Mootorsõidukimaks ja EL õigus
Kahetsusväärselt on rahandusministeeriumis valminud eelnõu, mis läheb vastuollu ka EL õigusega. Teadaolevalt on ministeerium olnud teadlik sellest vastuolust, kuid sellele vaatamata liiguti eelnõu koostamisega edasi ning tänaseks on see antud menetlemiseks Riigikogule. Kahjuks ei ole selline seadusloome kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja tavaga, sest võimalikud vastuolud nii EL õigusega kui ka põhiseaduspärasuse kontroll peavad olema korrektselt tehtud ja välja toodud eelnõu seletuskirjas. Tänaseks on need koostatud puudulikult.
Motorsõiduki registreerimistasu paneb alates 2025. aastast kasutatud autode maaletoomise mootorsõiduki registreerimistasu tõttu ja ulatuses ebasoodsamasse positsiooni võrreldes samadele tingimustele vastava auto ostmisega Eestist. Selline olukord on vastuolus ELTL artikliga 110, mis sätestab, et ükski liikmesriik ei kehtesta teiste liikmesriikide toodetele mingeid otseseid ega kaudseid riigimakse, mis on suuremad samasugustele kodumaistele toodetele kehtestatud otsestest või kaudsetest maksudest. Liiati ei kehtesta ükski liikmesriik teiste liikmesriikide toodetele selliseid riigimakse, mis võimaldaksid teiste toodete kaudset kaitset.
Välistatud ei ole ka riigi vastu esitatavad kahju hüvitamise nõuded. Teisisõnu olukorras, kus mootorsõidukimaksu eelnõu muutub seaduseks käesoleval kujul, tekib risk, et Eesti riik peab kohtuotsuse alusel hüvitama kahjustatud isikutele mootorsõiduki registreerimistasu kui enammakstud maksusumma, millele lisandub intress. Intressiks saab seejuures 21,9% aastas.
Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna välja pakutud lahendus mootorsõiduki registreerimistasu Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viimiseks laiendab oluliselt maksubaasi ja muudab oluliselt regulatsiooni, mistõttu tuleks vastava muudatuse tegemisel kõiki regulatsiooni mõjusid uuesti hinnata. See tähendab, et menetlus ei saaks jätkuda Riigikogus, vaid eelnõu koostajad peaksid selle tagasi võtma ning koostama uued mõjuanalüüsid ja huvirühmade kaasamisringi.
Keskerakond on esitanud eelnõule hulga muudatusettepanekuid, mis aitaksid veidigi leevendada selle negatiivseid mõjusid. Oleme juhtinud tähelepanu sellele, et automaksu eelnõu ei arvesta toimetulekupiiril elavate pensionäride, hariduslike erivajadustega laste, puuetega inimeste, paljulapseliste perede, üksikvanemate ning üksi elavate pensionäridega, kelle võimekus kulude kasvu kanda on väiksem ja kellele võib transport muutuda raskemini kättesaadavaks. On aga oht, et eelnõuga liigutakse muutmata kujul edasi, arvestamata võimalikke vastuolusid nii EL õiguse kui ka põhiseadusega ning viimata sisse maksuvabastusi nendele ühiskonnaliikmetele, kes just praegusel raskel ajal vajaksid riigi kaitset ja tuge. Kõik sellised eelnõud süvendavad inimeste toimetulekut ja ka majanduskriisi.
Arvestades negatiivset mõju Eesti inimeste heaolule ja kõiki võimalikke vastuolusid põhiseaduse ning EL õigusnormidega, pöördun Teie poole palvega mitte kuulutada mootorsõidukimaksu seadust välja, kui see Riigikogus vastu võetakse.
Lugupidamisega
Mihhail Kõlvart
Keskerakonna esimees